Liige : Kasutajanimi |Registreerimine |Laadi teadmisi
Otsing
Mangal-Kāvya [Modifikatsioon ]
Mangal-Kāvya (bengali keel: মঙ্গলকাব্য, "Poems of Benediction") on Bengali hinduusõnade rühmitus, mis koosnes enam-vähem 13. sajandi ja 18. sajandi vahel ja koosnes peamiselt Bengali maapiirkondade põlisrahvaste jumalate narratiividest sotsiaalse stsenaariumi Keskajal. Mangal-Kāvyas tavaliselt osutavad suurele jumalale, mis on ühendatud Vedi või Hindu mütoloogilise jumalaga, ja narratiivid on tavaliselt kirjutatud salmidena.
Manasā Mangal, Chandī Mangal ja Dharma Mangal on Mangal-Kāvya traditsiooni kolm peamist perekonda - Manasase, Chandi ja Dharmathakuri suurusjoonis. Neid peetakse suurimaks kõigi Bengali looduslike jumalateenistuste seas. Kuid teiste jumalate kontode piiramiseks on olemas ka väikesed Mangal-Kāvyas tuntud kui Shivāyana, Kālikā Mangal, Rāya Mangal, Shashtī Mangal, Sītalā Mangal ja Kamalā Mangal jne. Iga tüvi koosneb rohkem kui ühest luuletajast või luuletajate rühmadest kogu jumala kummardaja või jumalanna nende salmidest.
Mangali-Kāvya traditsioon on vedaja ja India populaarse folkkultuuri sünteesi arhetüüp. Lila Ray täpsustab: "Indo-ariia kultuuridest päritud pärismaised müüdid ja legendid hakkasid neljateistkümnendal ja viieteistkümnendal sajandil segama ja kristalliseeruma populaarsete jumalate ja poolmütoloogiliste näitajate ümber. Välja kujunes uus kosmogoonia, mis erineb sanskriti traditsioonist, kuid millel on hämmastav afiinsus Rigvedas kosmogoonilistel hümnitel ja Polüneesia loomise müüt ".
[Bengali kultuur][Bengali ajalugu][Bengali renessanss][Bengali tähestik][Panjika][Kalighat maalimine][Rabindra Puraskar][Ananda Puraskar][Kho kho]
1.Etymoloogia
2.Luuletused
3.Ehitus
4.Omadused
5.Kasutamine
6.Efektid
7.Kavya
[Täiendava Rohkem Sisu ]


Autoriõigus @2018 Lxjkh