Botaanikas on stoom (mitmuses "stomata"), mida nimetatakse ka stomateks (mitmuse "stomates") (kreeka στόμα, "suu"), lehtede, varte ja muude elundite epidermis leitud poore hõlbustab gaasivahetust. Porai piirdub paar spetsiaalsete parenhüümrakkudega, mida nimetatakse valvuriteks, mis vastutavad stomaatala suuruse reguleerimise eest.Terminit kasutatakse tavaliselt kollektiivselt, et viidata tervele kõhunäärme kompleksile, mis koosneb paaritud kaitserakkudest ja pooridest, millele viidatakse kui ajutine ava. Õhk siseneb taimesse läbi nende avade gaasilise difusiooni teel ning sisaldab süsinikdioksiidi ja hapnikku, mida kasutatakse vastavalt fotosünteesis ja hingamisel. Fotosünteesi kõrvalsaadusena toodetud hapnik difundeerub atmosfäärist läbi nende samade avauste. Ka veeaur difundeerub läbi stomaatide atmosfääri protsessi, mida nimetatakse transpiratsiooniks.Stomata esineb kõigil maatüki rühmadel, välja arvatud maksiirid, sporofüütide põlvkonnas. Vaskulaarsetel taimedel varieerub suurtes kogustes, suurus ja jaotumine. Dikkilleseheliste lehtede alumises pinnas on tavaliselt rohkem pindu kui ülemist pinda. Ühesõõtmelised lehed nagu sibul, kaer ja mais võivad mõlemal lehepinnal olla ligikaudu sama palju tomaate. 5 Ujuvate lehtedega taimedes leidub tibusid ainult ülemises epidermis ja allpool asetsevad lehmad võivad täielikult puududa stomata. Enamikel puuliikidel on ainult madalama lehepindu. Lehtede tomatitega nii ülemises kui ka alumises lehes nimetatakse amfistomaatseid lehti; lehed koos stomaatidega, mis asuvad ainult alumises pinnas, on hüposomaatilised ja lehtedega, millel on ainult ülemiste pindade tüved, epistomatoosne või hüpervomaatne. Suurus varieerub erinevate liikide kaupa, ulatudes otsapikkusest vahemikku 10 kuni 80 μm ja laiusega vahemikus mõnest kuni 50 μm. [Transpiration][Ühekaupaline] |