Donald Trump45. presidentalates 20. jaanuarist 2017Mike Pence48. asepresidentalates 20. jaanuarist 2017Suur osa oma ajaloost on Ameerika Ühendriigid tegutsenud kahepoolse süsteemi raames. Enamikul tasanditel valitavatele kontoritele valivad riigi poolt määratud esmased valimised järgnevatel üldvalimistel põhipartei kandidaadid. Pärast 1856. aasta üldvalimisi on peamised parteid olnud 1824. aastal asutatud demokraatlik partei ja 1854. aastal asutatud vabariiklaste partei. Pärast kodusõda võeti ainult üks kolmanda osapoole presidendikandidaat-endine president Theodore Roosevelt 1912. aastal progresseeruv võitja on võitnud 20% rahvahääletusest. President ja asepresident valitakse valimiskolledži süsteemi kaudu.Ameerika poliitilises kultuuris peetakse kesk-paremat vabariiklikku erakonda "konservatiivseks" ja keskel vasakpoolset demokraatlikku parteeti peetakse "liberaalseks". Kirde- ja lääneranniku osariigid ning mõned suured järvede riigid on tuntud kui "sinised riigid", on suhteliselt liberaalsed. Lõuna- ja Suur-Plainide ja Rocky Mountaini osade "punased" osad on suhteliselt konservatiivsed.2016. aasta presidendivalimiste võitja vabariik Donald Trump on praegu Ameerika Ühendriikide 45. presidendiks. Senati praegune juhtkond hõlmab Vabariikliku asepresidendi Mike Pencei, vabariikliku presidendi Pro Tempore Orrin Hatchi, enamuse juht Mitch McConnelli ja vähemuse juhti Chuck Schumerit. Parlamendi juhatusse kuulub parlamendi esimees Paul Ryan, enamuse juht Kevin McCarthy ja vähemuste juhataja Nancy Pelosi.Ameerika Ühendriikide Kongressi 115. istungjärgul kontrollivad nii esindajatekoja kui ka senati vabariikide partei.Senati moodustavad praegu 52 vabariigist ja 46 Demokraati ja 2 iseseisvat, kes on demokraatidega kokku; Maja koosneb 241 vabariigist ja 194 demokraadist. Riigi juhatuses on 33 vabariiki, 16 Demokraati ja 1 iseseisvat. DC-i linnapea ja 5 territoriaalse kuberneri hulgast on kaks vabariiki, üks demokraat, üks uus progressiivne ja kaks iseseisvat..